Range Brüsseli pehme iseloom
KUIGI TÄNAPÄEVAL kujundavad Brüsseli nägu ja kuju Euroopa Komisjon ja selle arvukad rahvusvahelised ametnikud, on see siiski põneva kujunemislooga linn. Brüssel oli kuulunud nii Madalmaade Kuningriigi, Habsburgide dünastia kui ka Napoleoni valitsemise alla, kuni sellest sai 1830. aastal iseseisva Belgia Kuningriigi pealinn. Belgia pealinnal on küllalt pakkuda ka turistile, kes ihkab värskendavat linnapuhkust, otsib tutvust arhitektuuri ja kunstiga või hindab head kokakunsti.
Brüsseli ajalooline vanalinn võlgneb oma alguse keskaegsetele tekstiilikaup - meestele. Veel tänini on näha mõned katked keskaegsest linnamüürist – näiteks 13. sajandil ehitatud sisemise linnamüüri osadeks olnud Tour de l’Angle ja Tour Noire. Suuremat, iseloomuliku viisnurkse kujuga välimist müüri võib vaadelda ainsa säilinud väravatorni Porte de Hali juures.
Brüsseli vanalinna nägu kujunes aga 17. ja 18. sajandi vahetusel, kui pärast Üheksa-aastast sõda Prantsusmaaga lahingutes hävinud kesklinn taas üles ehitati. Sellest ajast on pärit nii renessanslik raekojahoone kui ka vanalinna täitev kaupmehemajade võrgustik.
Belglaste uhke iseseisvusaja algust 19. sajandi keskel tähistavad kesklinnas kolossidena kõrguvad börsihoone ning justiitspalee, mis selle ehituse ajal oli maailma suurim hoone.
VABA AEG VABAS ÕHUS, VIHMANE PÄEV MUUSEUMIS
Linnavaadete jaoks tasub sammud seada justiitspalee-esisele väljakule – Place Poelaertile – just päikeseloojangu ajaks. Võrdväärselt kaunis linnavaade avaneb Mont des Artsilt ehk Kunstimäelt, mille kuningas Leopold II 19. sajandi lõpus ehitada ning hiljem pargiks kujundada lasi.
Augusti keskpaigas, täpsemalt 16.−19. augustil, toimub üks Brüsseli suve tähtsündmusi Flower Carpet (ingl k lillevaip), kui raekojaesisele väljakule konstrueeritakse sadadest tuhandetest lilledest mustriline lillevaip. Õieilu on parim nautida raekoja rõdult, kuhu pääseb ürituse piletiga.
Pea 1,2 miljoni elanikuga Brüsselis jagub ka küllalt rohealasid, kus kevadsuvises linnas lihtsalt aja mahavõtmiseks jalutada, lõunapausi pidada või hommikujooksu nautida. Kesklinna uhkeim park on Parc Royal ehk Parc de Bruxelles, mida ääristavad kuninglik palee, Belgia parlamendihoone ja Ameerika Ühendriikide suursaatkond. Suviti toimuvad pea igal nädalavahetusel siin ka tasuta kontserdid. Linnasüdamest pisut kaugemal asuv Parc du Cinquantenaire on avar park, mille ühes otsas on uhke kaaristuga triumfikaar, mis rajati 1880. aastal tähistamaks iseseisva Belgia 50. aastapäeva. Praegu tegutsevad hoones sõjaaja loomuuseum, kunsti- ja ajaloomuuseum ning automuuseum Auto World.
Nimekamaid muuseume Brüsselis on Musée Oldmasters, mille kogusse kuulub arvukalt 15.−18. sajandi Madalmaade kunsti. Varasemat perioodi esindavad näiteks Hans Memling ja Hieronymus Bosch, 16. sajandi kunstikogu pärl on Pieter Bruegel vanema looming. Hilisemat kunstiajalugu esindavad Rubens ja Rembrandt. Muuseumi kollektsioon sai alguse Prantsuse revolutsiooni ajal, kui Napoleoni algatusel konfiskeeriti kunstiteoseid paljudest kirikutest ja kloostritest, plaaniga viia need Pariisi Louvre’i muuseumisse.
20. sajandi kunsti huvilistele pakub äratundmisrõõmu ja uusi kohtumisi 2009. aastal avatud Magritte’i muuseum. Place Royale’i väljakul asuv viiekordne muuseum tutvustab enam kui 200 teost sürrealistist René Magritte’i loomingust, mille hulka kuuluvad nii maalid, joonistused, skulptuurid kui ka katsetused filmikunstimaailmas.
Bozari kaunite kunstide keskus ühendab 20. sajandi kunstiklassikute ja kaasaegsete kunstnike näituseid, samuti on programmis kontserdid ja kinolinastused. 2018. aasta juunikuuni on seal avatud prantsuse kubisti Fernand Léger’i loomingu ülevaatenäitus, mai lõpuni on eksponeeritud natüürmordid nimekate Hispaania kunstnike loomingus. Kaasaegseid kunstnikke Belgia kunstis esindavad Wielsi ja Argose kunstikeskused, kusjuures 2018. aasta esimeses pooles on Wielsis väljas ka eesti kunstnik Paul Kuimeti looming.
KÕRVALEPÕIGE ANTWERPENISSE
Brüsselist vaid 45-minutilise rongisõidu kaugusel asub sootuks boheemlaslikuma atmosfääriga Antwerpen, millel on nii mõndagi pakkuda kunsti- ja arhitektuurihuvilistele. Vanalinna südames kõrgub õrnas gooti stiilis katedraal, mille sisemust kaunistavad barokk-kunstnik Peter Paul Rubensi maalid. Vanalinnale on näo andnud 16. sajandi teemandi- ja hõbedakaupmehed, kes sadamalinnas elasid-töötasid ning oma rikkust muidugi ka kinnisvara abil eksponeerisid.
Silmailu algab tegelikult juba raudteejaamast. 1905. aastal avatud hoone, mida kutsutakse isegi raudteekatedraaliks, kuulub maailma kauneimate raudteejaamade hulka ning annab aimu Antwerpeni suursugusest linnapildist. Vanalinna teemant on 1564. aastal valminud raekoda, mille ees on mõnus korraks aeg maha võtta ja sooja Belgia vahvliga maiustades renessanssarhitektuuri ilu nautida. Keskväljakut ääristavad elegantsed linnamajad ning väljakult looklevaid tänavaid avastades võib eksida Antwerpeni vanalinna kaunitesse nurgatagustesse.
MOEPEALINN ANTWERPEN
Maailma moekaardile jõudis Antwerpen kaheksakümnendate algusaastatel, kui kuningliku kunstiakadeemia lõpetas kuulus Antwerpeni Kuuik, kelle hulka kuuluvad ka Dries van Noten ja Ann Demeulemeester. Neist aasta varem lõpetas akadeemia Martin Margiela ning üheskoos veeti 80ndate avangardmoe võidukäiku.
Šoppamiseks on Antwerpen muidugi ideaalne koht. Raudteejaama ja vanalinna ühendav jalakäijatetänav Meir on Belgia kõige tihedama „liiklusega” ostutänav ning muu hulgas ka kõige kõrgemate üürihindadega tänav Belgias – ühe ruutmeetri hind on 1700 eurot aastas. Nagu ühele moepealinnale kohane, leiab Antwerpenist ka maailma luksuslikemate brändide esinduspoed. Paralleelselt Meiriga jookseb Schuttershofstraat, kuhu tasub sammud seada, kui kapist on puudu üks Chaneli kleit või Burberry vihmamantel.
Artikkel ilmus Nordica pardaajakirja Time Flies numbris kevad-suvi 2018.