Nähtamatu ja salakaval turbulents

Text: Toomas Uibo, Nordica kommunikatsioonijuht Photos: Nordica, Unsplash Published: 05/08/2019

MITMESUGUSED UURINGUD NÄITAVAD, et kuni 2/3 reisijatest tunneb lennureisi eel ja ajal ärevust. Enamik suudab seda tunnet kontrollida, kuid on ka neid, kellele see kujuneb keeruliseks. Ebaturvalisuse tunne võib tekkida väga paljudel põhjustel: mõnele piisab lihtsalt teadmisest, et ees ootab lennureis, teisi paneb muretsema halb ilm lennujaama lähistel. On aga üks nähtus, mida me kõik aeg-ajalt lennu ajal kogeme ja mis meis kõigis ebamugavust tekitab - see on vältimatu ja ettenägematu turbulents.

"Kui proovida turbulentsi lihtsustatult defineerida, võib öelda, et kui gaasi või vedeliku laminaarne ehk ühesuunaline voolavus muutub ebakorrapäraseks, on tekkinud turbulents."

samuel tan unsplash nordica flynordica 980x500
Webp5.net compress image 2

Seevõib juhtuda mitmesugustel põhjustel. Lennukeid mõjutab enim:

  • MEHAANILINE TURBULENTS

Kuna õhu liikumist pole võimalik kontrastaineta palja silmaga jälgida, on lihtsam ette kujutada vee liikumist, mis toimub õhu liikumisega sarnaselt. Pistes käe ühtlaselt voolavasse jõkke näeme, kuidas tekivad käe ümber keerised. Sama juhtub ka õhuga. Ühtlaselt liikuv õhumass, mis põrkab vastu mäge või kõrghoonet, ei liigu pärast kokkupõrget enam ühtlaselt, vaid on turbulentses liikumises. Sellisest segamini aetud õhumassist läbi lennates kogeme lennuki rappumist. Mehaaniline turbulents tekib maapinna lähedal ja on tuntav sageli vahetult enne maandumist.

  • SELGE ÕHU TURBULENTS

10 km kõrgusel tekkiva turbulentsi põhjustab õhumasside liikumine ehk jugavoolud, mis üksteisega lõikudes või järsult suunda ja kiirust muutes tekitavad õhukeeriseid, just niisamuti, nagu käe jõkke pistmisel veega juhtub. Lennumeeskkonnad, kes läbivad tugeva turbulentsiga piirkondi, informeerivad sellest üldjuhul tagantpoolt tulijaid ja nii oskab ka sinu lennuki kapten enne turbulentsesse õhku sisenemist reisijaid hoiatada. selge õhu turbulents võib tekitada ka rahvasuus tuntud õhuauke, mis on oma olemuselt järsult laskuvad õhuvoolud. Kuigi lennuki kõrgus muutub sellistel juhtudel vaid mõnikümmend jalga (3-10 meetrit), räägivad reisijad teinekord mitmekilomeetrisest kukkumisest, mis pole tõsi.

  • TERMILINE TURBULENTS

Nagu nimigi vihjab, on tegemist temperatuuride erinevusest tekkinud turbulentsiga. Termilist turbulentsi kogeme kõige rohkem siis, kui intensiivne päike on maapinna (eriti metsamassiivi) tugevalt üles kütnud ja pinnasest õhkuvatest tõusuvooludest läbi lennates tunneme lennukis rappumist. Eriti hästi on see tunda pilvede all ja sees. Purilendurid kasutavad neid tõusvaid õhuvoole oskuslikult ära ning võivad tunde ilma mootorita nende abil õhus püsida.

 

 

 

KAS TURBULENTS ON LENNUKITELE OHTLIK?

Ei ole. Küll aga võib turbulents olla ohtlik reisijatele, kes eiravad lennukimeeskonna soovitusi ega ole turvavööga kinnitatud. Turbulentses õhus lendamine on nagu autosõit mööda ebaühtlast munakiviteed. Kui kiirus on suur, võib ka autos pea väga valusasti lakke ära lüüa. Samasugune risk on turbulentsi korral lennukis. Kui reisijad on kenasti turvavööga kinnitatud, on see rappumine lihtsalt ebamugav, kuid mitte ohtlik - ei lennukile ega reisijatele.

Artikkel ilmus Nordica pardaajakirja Time Flies numbris sügis-talv 2018