Kiiev – kohad, kuhu turismiteatmikud ei saada
See on üllatav, aga mul tuleb Kiievist rääkides alati esimese asjana meelde metroo. Metrood on mulle lapsest saadik meeldinud. Moskvas või Leningradis metroosse laskumine tundus alati seiklusena, sest ma polnud sugugi kindel, kas sealt ka tagasi välja saab.
Kiievis tuleb see seiklus mul alati meelde, kui laskun Arsenalnaja metroojaama. See on üks tõsine liikuva lindiga sõitmise maraton, kuhu tuleb alati lugemist kaasa võtta. Ükskord jõudsin eskalaatoriga alla sõites läbi lapata mõlemad kohalikud parimad venekeelsed poliitikaajakirjad (Novoja Vremja ja Focus) ning vastata kahele sms-ile.
Aega on nõnda palju sellepärast, et tegemist on maailma kõige sügavama metroojaamaga. Täpse sügavuse kohta olen lugenud erinevaid andmeid, kuid see on kindlalt üle saja meetri. Tohutu puurimise põhjus on muidugi ilmatu Dnepri jõgi, mille kaldal jaam asub.
KUI KARDAD MAA ALLA MINNA, EI TAHA SA KIIEVI METROO ARSENALNAJA PEATUSEST KUULDAGI
Dnepri jõe kaldale peab Kiievis kindlasti minema. Peale selle, et kõrgetel kallastel on ilusate ilmadega niisama kena jalutada, tuleks kindlasti ära vaadata üks Nõukogude imesid – Emakese-kodumaa (vene keeles Rodina-mat) vägev kuju. Ja te saate aru, millistele mõttetustele Nõukogude riik raha raiskas. Tegemist on ühe maailma kõige vägevama ja kõrgeima kujuga – koos alusega on koguni 102 meetrit. New Yorgi vabadusesammas on koos alusega kümme meetrit lühem.
Kiievisse lennates peab teadma kahte asjaolu: esiteks on see linn suurem kui Pariis või Rooma (Kiievis elab kohe-kohe juba kolm miljonit inimest) ning teiseks on see Euroopa metropolidest kahtlemata kõige odavam (täiesti südalinnas pole mingi probleem leida 25–30 euro eest hotellituba). Ehk et suure tõenäosusega jõuate vaadata vähe, aga see-eest lõbutsedes aega viita rohkem kui küll.
Ukraina pealinn on paksult ajaloolisi paiku täis alates kuulsatest kirikutest-kloostritest kuni Mihhail Bulgakovi radadeni, kuid tänase Kiievi kõige emotsionaalsema hetke elab kindlast läbi Maidani väljakult üles mäkke viival Taevasadakonna alleel. See on pärast 2014. aasta revolutsiooni spontaanselt tekkinud memoriaal rahva seast võrsunud kangelaste auks, kelle tapsid Ukraina tollase, kleptokraadist presidenti Viktor Janukovõtši käsul miilitsa eriüksused. Kindlasti linna kõige valusam koht, kuid kõigil Kiievi külalistel tuleb tingimata seal ära käia.
Ülejäänu on aga juba vabakava. Lisaks turismiteatmike pakutavale soovitan Kiievi kesklinnas ära käia kahes omapärases kohas. Kodumaa-ema hiigelkuju külastades võib ühtlasi käia Petšerki piirkonnas, kus võib imetleda moodsat eramuarhitektuuri või siis selle üle imestada. Kui küsida Tsarskoje Selod, oskab iga kohalik teed juhatada. Kunagi elas selles eliitrajoonis Nõukogude nomenklatuur, nüüd aga Ukraina rikkad ja vägevad alates president Porošenkost. Sotka ehk sada ruutmeetrit paljast maad maksab seal alates 50 000 eurost.
Suvel on päris põnev paik jalutamiseks Hüdropark, mis on rand ja vaba aja veetmise koht Dnepri kahel saarel keset linna. Kuigi seal on moodsaid restorane ja baare koos tohutu vabaõhu jõusaaliga, siis oma olemuselt on see üks suur Nõukogude aja produkt. Midagi Kadrioru lunapargi ja Pirita ranna hübriidi moodi, aga kõik on lihtsalt veel rohkem üle võlli.
Viimane soovitus on nendele, kes jäävad Kiievisse veidi kauemaks. Kui teil on üks päev üle, siis ostke kiirrongi pilet ja käige ära Lvivis või Harkivis (jõuab vabalt hommikul sinna ja õhtul tagasi). Mõlemad on omapärased, huvitavad linnad. Tänu 2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistlustele käivad sinna päris korralikud kiirrongid, kus esimeses klassis pakutakse ka WiFi-ühendust. Esimene klass ärgu kedagi ehmatagu, pilet maksab suurusjärgus 15 eurot.
Kiivevisse on istutatud hulgaliselt puid-põõsaid, nende seast on ilusaimad muidugi sirelid ja kastanid. Seetõttu on mõistlik linna külastada just kevadel ja varasuvel.
Kui on üle aga juba kaks päeva, soovitan soojalt öise rongiga ära käia Užgorodis või Odessas. Neist Užgorod on tõeline Ukraina varjatud pärl Masaryki-aegse Tšehhoslovakkia konstruktivismiga. Odessa – see on Odessa. Eh, Odessa!
Rongisõit on üldse Ukrainas väga soodne liikumisviis. Jaanuaris tegin Ukrainale rongidega tiiru peale marsruudil Kiiev-Lviv-Užgorod-Kiiev-Kramatorsk-Odesaa-Kiiev ning see läks kokku maksma veidi üle 50 euro, aga ma võtsin ka kahel korral esimese klassi pileti. Ukrainas on Euroopa suurriikidest ilmselt kõige odavamad rongipiletid, aga eks teenus on muidugi vastav. Samas asja ehk reisimishimu ja inimestega tutvumise ajavad Ukraina rongid väga hästi ära.
Artikkel ilmus Nordica pardaajakirja Time Flies numbris suvi 2017