Andrus Ansip: "Nordicaga lennates tunnen, et olen peaaegu kodus"

Tekst: Kadri Kütt Pildid: Erakogu Avaldatud: Time Flies sügis 2017
Webp.net resizeimage 15

Üheksa aastat Eesti peaministri rolli täitnud Andrus Ansip (60) on viimased kolm aastat Euroopa Komisjoni asepresidendina Brüsselis elanud ja digitaalse ühisturu eest vastutanud. Reisimist tuleb Andrusel ette igal nädalal ja ta peab oluliseks otselende, mis kiirelt koju toovad.

Kui tihti praegu reisite?

Reisida tuleb Euroopa Komisjoni voliniku töös tõesti palju ja oma Tartu koju satun pigem harva. Tihtilugu tuleb nädala jooksul ette võtta mitu välisreisi. Lennukiga teen keskmiselt kaks reisi nädalas. Et tööreisid on alati tiheda päevakavaga ja ühelt kohtumiselt teisele jõudmiseks pean enamasti autosse istuma, eelistan muul ajal võimaluse korral alati jala käia.

 

Kas leiate aega ja motivatsiooni ka perereisideks? Kuidas Te igapäevaselt perega ühenduses püsite?

Aeg perega on hindamatu väärtusega, seega perereisideks on alati motivatsiooni, isegi kui aega napib. Õnneks on tänapäeval suurepärased võimalused ühenduses püsida: igal õhtul leian aega, et perele FaceTime’i videokõne teha.

Nordicaga lennates tunnen juba lennukisse astudes, et olen peaaegu kodus – see on soe tunne.

Millised on reisijate elu mugavamaks muutvad uuendused Teie hallatavas digitaalse ühisturu valdkonnas?

Selle aasta 15. juunist kadusid Euroopa Liidus mobiilsideteenuste rändlustasud. See on hea uudis kõigile. Rändlusteenuste senised hinnad olid ebaõiglaselt kõrged ja paljud reisijad lülitasid seetõttu mobiilse andmeside välja. Nüüd pole selleks enam põhjust ja oma mobiiltelefoni saab Euroopa Liidus reisides kasutada samamoodi nagu kodus. Isegi erandlikel juhtudel, kus rändlustasud ei kao täielikult (näiteks väga odava mobiilsidepaketi korral), on rändlus nüüd mõistliku hinnaga. Mobiilne andmeside maksab 85% vähem kui enne juunikuist muudatust ja 25 korda vähem kui kaks aastat tagasi.

Üsna pea on eurooplastel oodata veel häid uudiseid: need, kes on koju tellinud oma lemmikseriaalid, muusika ja spordisündmused, saavad sama teenust nautida ka Euroopas reisides. Nii ei jää näiteks tõeline jalgpallisõber tulevikus oma lemmikmeeskonna teleülekandest ilma ka reisil viibides.

Hetkel pole Euroopa Liidus vabalt reisimiseks enam suuri piiranguid ja ühtne turg on tõeline võit kõigile eurooplastele. Soovime sama saavutada digimaailmaski – ka online’is peavad praegused barjäärid kaduma.

 

Millised on Teie jaoks olnud seni meeldejäävamad reisid ja sihtkohad?

Viimase kahe ja poole aasta reisid on siiski eeskätt olnud seotud tööga ja neist ehk meeldejäävaim on Nigeeria. Aafriklaste loovus ja energia on mind väga positiivselt üllatanud. Usun, et me ei pea Aafrikasse minema pelgalt õpetama, vaid ka õppima. Eriti seda, mis puudutab mõne sealse riigi finantstehnoloogia või e-kaubanduse lahendusi. Samuti hoiab Aafrika maailmas esikohta mobiilsete maksete vallas. Kaheksal inimesel kümnest on mobiiltelefon, kuigi neil võib puududa ligipääs elektrile või puhtale joogiveele.

Minu eesmärk on, et kõigis Euroopa Liidu arengukoostööprojektides oleks oma digitaalne element, näeme selles suurt potentsiaali. Meie e-riigi lahendused on Aafrika riikidega heaks koostöövõimaluseks. Aafrikas on võimalik mõned arenguetapid vahele jätta ja teha suur tiigrihüpe. See pakub omakorda võimalusi ja väljakutseid Euroopa ettevõtjatele. 

Nordicaga lendan Brüsselist Tallinna ja tagasi. Kas riigi oma lennufirma või mitte, oluline on otselendude olemasolu. Elu on siiski näidanud, et oma lennufirmata otseühendusi pole.

Webp.net resizeimage 30
Ahja jõel noorima tütre Liisaga

Mida soovitaksite külastada Brüsselis?

Kui Brüsseli vanalinn ja pissiv poiss nähtud, siis soovitaksin külastada UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat juugendstiili meistri Victor Horta majamuuseumi või Muusikainstrumentide muuseumi ehk MIMi, kus saab kõiki pille kohapeal ka kuulata. MIMi katuseterassilt avaneb üks parimaid vaateid Brüsseli vanalinnale. Brüsseli raudteemuuseum (Train World) on samuti väärt koht, kus suurepärane interaktiivne kaart annab hea pildi raudteevõrgu ajaloost Euroopas. Belgias oli alguses ainult üks liin, tänaseks on riik aga kaetud raudteega nagu ämblikuvõrguga.

Kui minna Brüsselist välja, siis võiks vaadata Canal du Centre’il olevaid sajandivanuseid laevalifte. Tollased söekaevandused vajasid ühendusi Meuse’i ja Scheldti jõe vahele ning tavaliste lüüside ehitamisest ei oleks jõgede kõrgusevahe tõttu piisanud. Seal näeb ka Strepy-Thieu laevalifti, mis oli pikka aega maailma kõrgeim ja on praegu 73,15 meetriga teisel kohal. Tegemist on omaaegse inseneritöö tippsaavutusega nagu Eiffeli torn Pariisis.

 

Millistesse sihtkohtadesse lendate Nordicaga? Kui oluliseks peate Brüsselist vaadatuna, et riigil oleks oma lennufirma?

Nordicaga lendan Brüsselist Tallinna ja tagasi. Kas riigi oma lennufirma või mitte, oluline on otselendude olemasolu. Elu on siiski näidanud, et oma lennufirmata otseühendusi pole. Kui need puuduvad, on ka väljastpoolt tulijate, nii investorite, ärimeeste kui ka turistide huvi Eesti vastu märksa tagasihoidlikum. Nordicaga lennates tunnen juba lennukisse astudes, et olen peaaegu kodus – see on soe tunne.